Kõik artiklid

Hea juhtimine ei alga teistest inimestest. See algab iseendast. Sageli räägitakse juhioskustest – strateegilisest mõtlemisest, otsustusvõimest, kommunikatsioonist või inspireerimisest. Kõik need on olulised, aga nende vundament on midagi palju sügavamat: eneseteadlikkus.

Enne kui juhtida teisi, peab juht mõistma iseennast.

Juht, kes neid küsimusi endalt ei küsi, juhib udus.

Juht ei tohi jääda loorberitele puhkama

Juhtimine ei ole staatus, mille saavutad ja siis lihtsalt hoiad. See on pidev arenguprotsess.

Hea juht ei arva kunagi, et ta teab juba kõike. Vastupidi, mida rohkem kogemust, seda rohkem mõistmist, kui palju on veel õppida.

Seetõttu on oluline:

Iga uus idee, iga uus vaatenurk aitab juhil paremini mõista nii ennast kui ka inimesi enda ümber.

Juht, kes lõpetab õppimise, jääb enda arengus seisma.

Kuidas eneseteadlikkust teadlikult arendada?

Eneseteadlikkus ei teki iseenesest. Seda tuleb teadlikult kasvatada.

1. Küsi endalt ebamugavaid küsimusi

Pärast keerulist olukorda tasub mõelda:

2. Küsi tagasisidet

Kõige ausamat peeglit pakuvad sageli inimesed meie ümber. Küsi oma tiimilt, kolleegidelt või mentorilt:

"Mis on üks asi, mida ma juhina võiksin teha paremini?"

3. Kuula rohkem kui räägid

Hea juht ei pea alati olema see, kes räägib kõige rohkem. Sageli õpib juht kõige rohkem siis, kui ta päriselt kuulab.

4. Investeeri oma arengusse

Raamatud, koolitused, konverentsid ja mentorid ei ole luksus – need on tööriistad, mis aitavad juhil paremaks saada.

Juhi areng ei lõpe kunagi

Eneseteadlik juht mõistab üht olulist asja: areng ei lõpe kunagi.

Iga kogemus, iga vestlus ja iga väljakutse on võimalus õppida midagi uut nii inimeste kui ka iseenda kohta.

Ja võib-olla ongi hea juhtimise kõige olulisem tunnus mitte see, kui palju juht teab, vaid kui valmis ta on pidevalt õppima ja ennast parandama.

Sest lõpuks ei juhi juht ainult organisatsiooni või meeskonda. Ta juhib ka omaenda arengut.

Katrin Järvemets

Katrin Järvemets

Rahvusvahelised tiimid